Aasta lõpus on üle vaja vaadata kõik ettevõtte varad ja kohustused, et muuhulgas näiteks majandusaasta aruanne kajastaks ettevõtte seisu õigesti. See protsess puudutab ka töötajaid ja nende välja teenitud puhkusepäevi. Kui Sinu ettevõttes on palgalisi töötajaid siis suure tõenäosusega on kellelgi neist ikka ka majandusaasta viimasel päeval välja võtmata puhkusepäevi ning vaja on moodustada puhkusetasu eraldis ehk puhkusereserv.
Keerulise nime taga peitub tegelikult lihtne põhimõte: aruandeperioodil välja teenitud, kuid kasutamata puhkusetasu tuleb kajastada kuluna samas perioodis. See tähendab, et 2017. aastal välja teenitud kasutamata puhkusepäevad tuleb kajastada kuluna samuti 2017. aastal. Puhkusereservi moodustamiseks tuleb sisuliselt välja arvutada, kui palju raha läheb vaja selleks, et kõikidele töötajatele väljateenitud puhkusetasud välja maksta.
Olgu öeldud ka see, et suuremates ettevõtetes võib olla puhkusereservi üle arvepidamise vajadus tihedam (nt kord kuus), kuid väikeettevõtete kontekstis piisab reeglina selle arvutamisest kord aastas.
Puhkusereservi moodustamine
Puhkusereservi moodustamiseks tuleb kõigepealt üle vaadata kõikide töötajate puhkusepäevade saldod ning seejärel need päevad korrutada töötaja keskmise tasuga. Puhkusereserv kajastatakse koos tööandja maksudega (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse).
Toome ühe praktilise näite
Oletame, et 31.12 seisuga on Kertul kasutamata 15 puhkusepäeva. Meie raamatupidaja on välja arvutanud ka Kertu 6 kuu keskmise päevatasu, milleks on 22.35 € (brutotasu).
Leiame arvestusliku puhkusetasu: 15 x 22.35= 335.25
See tähendab, et kui Kertu otsustaks minna 31.12 puhkusele, siis tuleks meil talle välja maksta 15 päeva eest 335.25 € (bruto).
Arvutame välja tööandja palgakulu.
Sotsiaalmaksukulu 33%: 335.25 x 0.33= 110.63
Tööandja töötuskindlustusmakse 0.8%: 335.25 x 0.008= 2.68
Seega on tööandja kulu (ehk puhkusereserv) kokku 448.56 (335.25+110.63+2.68)
Puhkusereservi kanded
Puhkusereservi moodustamiseks on kõige lihtsam teha üks pearaamatu kanne.
Kokku | 448.56 | 448.56 |
Konto | Deebet | Kreedit |
Puhkusetasu reserv (bilansikonto) | 448.56 | |
Puhkusetasu reserv (kasumiaruandes kulukonto) | 335.25 | |
Töötuskindlustus (kasumiaruandes kulukonto) | 2.68 | |
Sotsiaalmaks (kasumiaruandes kulukonto) | 110.63 |
Kui järgmisel aastal uuesti puhkusereservi arvestust tehakse, siis kajastatakse puhkusereservi suurenemine või vähenemine. Näiteks selgub järgmisel aastal, et kõikidel töötajatel on puhkusepäevad ära kasutatud ning reservi pole vaja moodustada. Selleks teeme järgneva pearaamatu kande:
Kokku | 448.56 | 448.56 |
Konto | Deebet | Kreedit |
Puhkusetasu reserv (bilansikonto) | 448.56 | |
Puhkusetasu reserv (kasumiaruandes kulukonto) | 335.25 | |
Töötuskindlustus (kasumiaruandes kulukonto) | 2.68 | |
Sotsiaalmaks (kasumiaruandes kulukonto) | 110.63 |
Kui puhkusereserv kajastatakse kasumiaruandes ühel kontol koos maksudega, siis tuleks teha kanne:
Konto | Deebet | Kreedit |
Puhkusetasu reserv (bilansikonto) | 448.56 | |
Puhkusetasu reserv (kasumiaruandes kulukonto) | 448.56 | |
Kokku | 448.56 | 448.56 |
Puhkusereservi kajastamine SmartAccountsis
SmartAccountsis on puhkusepäevade saldo kontrollimine ja selle põhjal puhkusereservi moodustamine väga lihtne.
Puhkusepäevade saldo kontrollimiseks on tarkvaras olemas aruanne „Puhkusepäevade koondaruanne“, mis on leitav menüüpunktis Palk – Aruanded. Aruandest saab kuupäevaliselt kontrollida kõikide töötajate kasutamata puhkusepäevade arvu ning tulemused kuvatakse juba koos keskmise tasu arvutusega (brutotasud).
Aruandest saadud brutotasult saad maksud arvestada tarkvaras oleva palgakalkulaatori abil (Palk – Palgakalkulaator). Kui maksud on välja arvestatud tuleb eelpool toodud näite põhjal teha üks pearaamatu kanne (Pearaamat – Pearaamatu kanded). Ning sellega ongi puhkusereserv moodustatud ning uuesti tuleb see üle vaadata juba järgmise majandusaasta lõpu seisuga.
Loe juurde ka artiklit majandusaasta aruande koostamisest.
Kui Sul tekkis küsimusi või vajad abi, siis kirjuta meile info@smartaccounts.eu